Memmepoeg Klaus/Klaus the Sissy

See jänes juhtus siis, kui ma pühade ajal lõnga haarasin ja asjadel vabalt kulgeda lasksin. Puudusid kindlad kavatsused ja plaan, oli vaid mõnus lõng ja vaba aeg!

Ühest põnevast lõngaelamusest kirjutasin juba kevadel, tol korral kasutasin piimakiust ökolõnga ja valmistasin väikese karu. Sel korral tegin tutvust maisikiuga. Nii vatiselt pehme ja vetruv oli see, et sõnadega kirjeldada ei suuda. Isegi raske oli uskuda, et tegu on tõesti täisnaturaalse ja veel ökomaterjaliga, nii pidin mitu korda etiketi välja otsima ja üle kontrollima, et ma midagi valesti pole vaadanud. Lõng oligi mulle ainsamaks inspiratsiooni allikaks.

Kõik see, mis ta on ja kuidas ta on, sündis töö käigus. Uudne on see jänes näiteks selles mõttes, et ta pole ei istuv ega seisev mänguasi. Kõige mõnusam on ta hoopis kaenlasse haarates, seepärast said ka fotod koos lapsega tehtud, et teda ennast istuva või seisva või lamavana üsnagi raske pildistada oli.
Ilmatu suured kõrvad teevad temast ka pikkusrekordi purustaja. Koos kõrvadega on ta täpselt pool meetrit.
Pükste ja kingade osas tuli mängu teine lõng, puuvilla ja lina segune. Sellest samast sai ka porgand. Ruuduline riie on väärtuslik pärand ema kangakapist. Silmad on käsitsi maalitud.

Klaus the Sissy is the bunny I crocheted during the Christmas holiday. He is what happens when I start improvising :) I had no exact plan on what I want to do. The only source of inspiration was the unusual yarn made of corn fiber - 100% natural and eco-friendly. So I just let things go. I followed my intuition and did nothing "as planned".

I ended up with a very different kind of bunny. He has the new type of body with trousers. He can`t really sit nor stand, but he is superb for cuddling. He also broke the height record of my previously made toys - measured with the ears he is 50 cm tall.

Amigurumi lizard/heegeldatud sisalik

Sisalik kuulub projekti "Vanad asjad jäägu vanasse aastasse". Hästi hea ja kerge tunne oli, kui sain pisemale pojale ammu lubatud karu valmis. Aga sellega polnud võlad veel klaaritud. Sisalik on üks juba suvel alustatud, kuid lõpetamata jäänud töö; valmistatud 9-aastasele pojale, keda tabas "sisalikuhaigus" ja kes endale koduloomaks üht taolist hirmsasti soovis. Mina polnud sellise lemmiklooma soetamiseks valmis ja nii mul õnnestuski kompromiss teha ja sisalik talle hoopiski heegeldada.

Tõeliselt haruldased ja huvitavad silmad on Lauralt.

Värvide osas tulid juhtnöörid pojalt, tal oli väga selge ettekujutus sellest, mida soovib. Koos valisime lõnga ja silmad ning töö võiski alata. Keha osa valmis hästi kiiresti, kuigi esiotsa polnud mul aimugi, kuidas selline kaardus saba saavutada. Aga vot jalgade tegemise vaimu ei tulnud peale. Nii see keha seisiski, kuni nüüd, mitmeid kuid hiljem, ta ühe õhtuga ära lõpetasin. 

Hea tunne on uude aastasse minna!

I made this lizard for my 9-years old son. Of course he wanted to have a real lizard, but we managed to make a compromise and he agreed with a crocheted one.
I started it already in the summer. First I didn`t have a clue of how to achieve this kind of a curved tail, but somehow I managed. However, then I came to a bigger issue - the limbs. Again, I had no idea of how to do that and I left the work unfinished, until a couple of days ago it suddenly popped into my head and I finished it with one evening.
My son loves it and I´m happy to have settled all of my debts!