Väikese ahvikese sünd oli jälle üks omamoodi juhtum. Nimelt oli mul lõngade ja kanga kombinatsioon valitud ja kindel plaan katsetada tekstiilist näo tegemist. Heegeldama asudes kujutasin ette, et sellest võiks tulla karu. Aga kui pea detail valmis sai ja riidetüki näoks õmblesin, nägin et siit tuleb hoopis üks pärdik! Sealt edasi läks kõik nagu lennates. Viimase detailina sai ahvike veel sabatruki, mille abil tema sabaga natuke vigurdada saab!
See loomake sisaldab pisidetaile. Väikesele lapsele mängida andes peaks eriti ettevaatlik olema.
4 kommentaari:
Peegliga pildid on tõesti kihvtid:)
Naljakas on see, et mõni mänguloom on otsekui fotogeeniline. Teed pilte ja kõik õnnestub. Aga mõne teisega peab palju vaeva nägema, et üldse midagi välja tuleks.
Nii kui sellele pärdikule peegliga karbi nina alla panin, hakkas kõik sujuma. Noh, ahv ikkagi, edev!
Ma kirjutasin siia eile kommentaari, aga see vist ei jõudnud kohale.
Igatahes, minu arust see just näitabki nende kaisukate olemust kõige paremini - nad ei ole tuimad pehmed loomad, vaid on justkui elus...mõni on fotogeeniline ja teine mitte; mõnel on nii kõva karakter, et loob ennast ise ja teisega pead rohkem vaeva nägema. Nii põnev:)
Täiesti nõus sinuga! See eripalgelisus on põnev. Ja tore on näha, et iga mängulooma jaoks leidub õnnelik omanik. Tahan öelda, et mitte kõik loomad ei meeldi kõigile. Aga iga loom leiab lõpuks omaniku, kes usub, et just see loom on see kõige-kõige armsam!
Postita kommentaar