Loomamütsidega on see häda, et neist ei saa kunagi isu täis. Just kui lõpetad ühte, on juba peas kümneid ideid, millistes värvikombinatsioonides võiks veel ühte või teist proovida. Kõige suurem mure on oma lastega. Neile tahaks mütse igast sordist ja värvigammast! Tihti takerdubki valmistamine selle taha, et lihtsalt ei suuda ära otsustada, millist mütsi kellelegi teha. Ja oma lapsed saavad peakatted alles külma saabudes...
3 kommentaari:
Väga vahvad mütsid taaskord!!!
Ja see on nii tuttav tunne, et vaevalt oled ühte mütsi lõpetamas kui jub uued ideed peas pöörlemas. Meil aga see etapp juba käes, kus suurem enam neid viguriga mütse ei taha. Koolipoisi värk:). Väiksem õnneks veel ei pirstuta. Õnneks saan ma teistele lastele neid veel teha. Aga meie peres on ka nii, et oma pereliikmed saavad viimasel hetkel mütsid kätte:))
Ohoo, Su modellid on nii professionaalseks muutunud! Väga ilusad pildid olete välja võlunud!
Aitäh! Tore, et pildid hea mulje jätavad. Tegelikkuses meenutas fotosessioon pigem tsirkust :) Lisaks, kuna oli juba varajane õhtutund, siis pidime kodus isegi mööbli ümber tõstma, et üldse piisavalt valgust tuppa saada!
Kaks väiksemat kannavad selliseid mütse veel rõõmuga, aga koolipoisil on juba teised eelistused. Õnneks oli ta nõus pildi jaoks kampa lööma!
Postita kommentaar